Teie ostukorv on tühi.
Varsseller "Tall Utah 52/70"
Apium graveolens var. rapaceum
0.97€
Maksudeta: 0.80€
Maksudeta: 0.80€
Varsseller "Tall Utah 52/70".
Saagikas ja tugevalt aromaatne sort. Keskvalmiv: tärkamisest valmimiseni kulub 160-180 päeva (vegetatsiooniperiood 80-90 päeva). Taime kõrgus 60-65 cm.
Varsselleri kasvatamine on sarnane juursellerile. Soojematel aladel külvatakse varsseller otse avamaale. Seemned on väga väikesed (1000 seemet = 0,2-0,3 g). Taimed istutatakse vakku varase saagi saamiseks 10–17 taime, hilisema 8–11 taime 1m2. Tiheda istutuse korral pole vaja taimede lamandumise vältimiseks kasutada põhku või paberit. Saagi koristusel eemaldatakse varred käsitsi maapinna lähedalt. Keskmine saagikus 350 ts/ha.
1,0 g = 1800-2500 seemet.
Saagikas ja tugevalt aromaatne sort. Keskvalmiv: tärkamisest valmimiseni kulub 160-180 päeva (vegetatsiooniperiood 80-90 päeva). Taime kõrgus 60-65 cm.
Varsselleri kasvatamine on sarnane juursellerile. Soojematel aladel külvatakse varsseller otse avamaale. Seemned on väga väikesed (1000 seemet = 0,2-0,3 g). Taimed istutatakse vakku varase saagi saamiseks 10–17 taime, hilisema 8–11 taime 1m2. Tiheda istutuse korral pole vaja taimede lamandumise vältimiseks kasutada põhku või paberit. Saagi koristusel eemaldatakse varred käsitsi maapinna lähedalt. Keskmine saagikus 350 ts/ha.
1,0 g = 1800-2500 seemet.
Eng.: Celery-stalk. Suom.: Ruotiselleri. Sven.: Blekselleri. Bot.: Apium graveolens var. dulce.
Sellerit kasutatakse peamiselt vürtsika maitsetaimena erinevate roogade aromaatse lisandina. Levinuim on leht, harvem juur ja alles viimastel aastatel on hakanud ilmuma ka varrseller. Seller sisaldab aminohappeid, glükosiide, vitamiine C, B1, B2, PP, E, U (haavandivastane), asparagiini, koliini, äädik- ja võihapet, forokumariine, suhkruid, pektiinaineid, kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, rauasooli ja muud kasulikud ained. Väärtuslikumad on leht- ja varrsordid, mis on juuresortidest neli korda rikkamad C-vitamiini ja nelikümmend korda karoteeni poolest. Juurselleril on karoteeni ja E-vitamiini koguse poolest lehed viis korda rikkamad kui juurviljadel. Toitumisel kasutatakse nii selleri lehti kui ka juuri. Lehti kasutatakse vähesel määral salatikultuuride segudes, seetõttu pole lehtsellerit majapidamisaladel laialt levinud, seda kasutatakse peamiselt lõhnava maitseainena.
